Tööandja korraldab tervisekontrolli töötajale, kelle tervist võib töökeskkonna riskide hindamise tulemusel mõjutada järgmine töökeskkonna ohutegur või töö laad:
- müra;
- vibratsioon;
- elektromagnetväljad;
- tehislik optiline kiirgus;
- ioniseeriv kiirgus;
- ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid, sealhulgas kantserogeenid ja mutageenid;
- bioloogilised ohutegurid;
- kuvariga töö;
- raskuste käsitsi teisaldamine;
- töö pidevas sundasendis, sealhulgas istuvas või seisvas asendis;
- muu ohutegur või töö laad.
Sõltumata riskide hindamise tulemustest tööandja korraldab töötaja tervisekontrolli enne bioloogiliste ohutegurite, kantserogeenide, mutageenide, plii ja selle ühendite ning asbestitolmuga kokkupuute algust ja öötöötaja tervisekontrolli enne öötööle asumist.
Tööandja korraldab uute töötajate puhul nelja kuu jooksul esmane tervisekontroll. Perioodiline tervisekontrolli sageduse määrab töötervishoiuarst. Tööandja ei otsusta, kas tervisekontroll viiakse edaspidi läbi ühe, kahe või kolme aasta möödumisel. Selle otsuse teeb töötervishoiuarst. Alaealiste töötajate tervisekontrolli sagedus on vähemalt üks kord kahe aasta jooksul.
Töötaja tervisekontrolli teeb töötervishoiuarst, kaasates vajaduse korral teisi spetsialiste.
Tööandja kannab tervisekontrolliga seotud kulud. Tervisekontroll tehakse tööajal ja töötajale makstakse sellel ajal keskmist tööpäevatasu.